Lase lapsel vigu teha

Loo keskkond, kus vigadesse suhtutakse sõbralikult.

• Vead on õppimisprotsessi loomulik osa, eriti kui suhtuda neisse kannatlikkusega ja pahaseks saamata. Väikesed lapsed vajavad uute asjade õppimisel palju harjutamist. Korralikult sööma õppimine, ilma et midagi maha või riietele läheks, võtab aega. Samuti võtab aega, et aru saada, kumb jalanõu kumba jalga käib.
• Kui lubame lastel eksida, tunnevad nad end aktsepteerituna ja tingimusteta armastatuna, sest armastus ei sõltu sellest, mida nad oskavad teha või kuidas nad käituvad. Alguses puudub neil kontroll selle üle, mida nad teevad või kuidas käituvad, ja kui armastus sõltub millestki, mida nad ei suuda kontrollida, siis tunnevad nad end ebakindlalt.

Näita lapsele, et suhtud vigadesse positiivselt.

• Lepi tõsiasjaga, et laps alles õpib. Võib olla ärritav, kui laps, kes aitab nõusid nõudepesumasinast välja võtta, pillab taldriku põrandale ja see läheb katki, aga kui me selle peale pahaseks saame, siis ei soovi ta seda enam uuesti proovida. Kui aga suhtume sellesse positiivselt ja ütleme: "Pole midagi. Võtame harja ja kühvli ja koristame ära," siis tajub ta meie mõistmist, et ta ei teinud seda meelega ja alles õpib. See julgustab teda edasi proovima ja paremaks saama. Mida rohkem ta harjutab, seda rohkem saavutab ta oma keha üle kontrolli.
• Püüa mitte sekkuda. On küll üsna raske kõrval seista ja vaadata, kuidas laps üritab teha midagi, mis sulle endale kerge tundub, kuid laps saab vilunumaks vaid juhul, kui ta ise tegevusse panustab. Kui me sekkume ja tema tegevuse üle võtame, anname talle signaali, justkui poleks ta selle töö tegemiseks piisavalt hea, ning kui me liiga tihti sekkume, siis lõpetab ta proovimise sootuks.

Varu aega.

• Läheb aega, enne kui laps milleski osavaks saab ja õpib seda ilma vigadeta tegema. Kui julgustame last pidevalt harjutama, teda seejuures kritiseerimata ja parandamata, siis õpib ta uute asjade proovimisse positiivselt suhtuma.