Mille poolest Montessori erineb?

Tõeline erinevus

Lapse esimesed eluaastad on eluks vajalike põhioskuste kujunemisel üliolulised. Seejuures ei ole tähtis üksnes akadeemiliste teadmiste omandamine, vaid ka keskendumisvõime, püsivuse, iseseisva mõtlemise ja suhtlemisoskuse arenemine. Lastest, kellele on kujunemisaastatel pakutud õiget tuge, saavad sisemiselt motiveeritud ja õpihimulised, paindlikult ja loovalt mõtlevad täiskasvanud, kes pole mitte ainult teadlikud teiste vajadustest, vaid ka oskavad hoida häid suhteid kogu elu vältel.

Traditsiooniline versus Montessori

Traditsioonilise hariduse puhul otsustavad täiskasvanud, mida lapsed õppima peaksid. Laste akadeemilise edukuse määrab nende oskus informatsiooni meelde jätta ja taasedastada. Õpetaja on informatsiooni aktiivne edasiandja ja lapsed passiivsed vastuvõtjad.

Montessori lähenemise keskmes on lapse enda aktiivsus. Õpetaja võtab teistsuguse rolli, pakkudes sobivaid tingimusi, et suunata lapsi saadaval olevast valikust endale vajalikku leidma. Lastest saavad seeläbi aktiivsed õppijad, kes jõuavad oma maksimaalse sisemise potentsiaalini, sest nad õpivad omas tempos ja omas rütmis, keskendudes nendele vajadustele, mis neil konkreetsel hetkel on.

• keskkonda, mis toetab lapse individuaalseid vajadusi konkreetsel arenguetapil;
• täiskasvanut, kes mõistab lapse arengut ja suunab last leidma vaid temale omast loomulikku arenemisteed;
• lapsele vabadust aktiivselt osaleda enese arendamises vastavalt omaenda arengujoonele.