Korduma kippuvad küsimused piiride kehtestamise kohta

Mu laps ei taha kunagi koju minna.

Mulle meeldib sõbral külas käia, sest siis saavad meie lapsed koos mängida, aga ma pelgan kojumineku aega, sest mu tütar ei taha kunagi ära minna. Asi lõppeb sellega, et tema hakkab nutma ja mina pean ta sülle võtma ja minema tassima. Kuidas saaksin aidata tal mõista, et külaskäigud peavad ühel hetkel lõppema, ja kuidas ära hoida neid ebameeldivaid ja väsitavaid jonnihooge?

Sinu lapsel on raske toime tulla üleminekutega ühelt tegevuselt teisele. Saad teda aidata, kui annad talle mõista, mis järgmiseks juhtuma hakkab. Anna talle viisteist minutit enne lahkumist sellest teada, siis ta oskab seda oodata. Kui lahkumisaeg on käes, siis ütle: "Nüüd on aeg minna. Järgmine kord saad oma sõbraga jälle kokku." Kui ta ei soovi lahkuda, lase tal valida: "Kas kõnnid ise autoni või tahad, et mina sind kannaks?" või "Kas sa tahaksid mul käest kinni hoida või kotti kanda?" Tal ei pruugi olla piisavalt enesekontrolli, et su palvet täita, ning sinu soovist arusaamine ja selle täitmine võib võtta aega, nii et ära oota, et ta kohe vastab. Kui ta aga pärast mõistliku aja möödumist su palvele ikkagi ei reageeri, siis on aeg ta sülle võtta, head aega öelda ja lahkuda. Alla kolmeaastased lapsed mõistavad tegusid paremini kui sõnu. Ei tasu temaga läbirääkimistesse laskuda ja talle veel aega anda. Kui oled talle ühe korra aega juurde andnud, siis eeldab ta, et teed seda uuesti. Just sellised asjad tekitavadki sinu ja su lapse vahel konflikte.

Mu laps ei oska teiste lastega mängida.

Mu laps ei oska teiste lastega mängida ja iga kord, kui ta kellegagi mängib, lõpeb see pisaratega. Kuidas selle olukorraga toime tulla?

Sa pead talle ette näitama, kuidas teiste lastega mängida. Näiteks kui ta loobib sõbraga liivakastis mängides liiva, siis näita talle, kuidas kasutada sõela ja liivavorme, toetades oma tegevust sõnadega: "Liivaga mängime ettevaatlikult. Kui liiv silma läheb, siis teeb see haiget." Kui ta siis ikka liiva loobib, võta ta liivakastist välja ja paku muud tegevust, nagu lillede kastmine. Kui ta nutab ja tema tähelepanu ei õnnestu mujale juhtida, vii ta sündmuskoha juurest eemale. Täiskasvanuna teame, et peame maha rahunemiseks näiteks jalutama minema või üksi olema. Lapsed ei oska seda teha ja vajavad meie abi. Kuula teda, paku armastust ja tähelepanu, kuni ta nutab ja oma tundeid välja elab. Kui laps on nutmise lõpetanud, on ta ennast emotsioonide koormast vabastanud. Sina oled aktsepteerinud tema tundeid, ent samas jäänud piiride suhtes vankumatuks.