Korduma kippuvad küsimused väikelaste käitumise kohta
Kas peaksin sekkuma, kui mu lapsed omavahel tülitsevad?
Minu lapsed tülitsevad üksteisega alatasa, mistõttu leian end pidevalt vahendaja rollis. Kas oskate anda näpunäiteid nende väsitavate vaidluste ärahoidmiseks?
Kui vähegi võimalik, anna lastele võimalus sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja lase neil tülid omavahel ära klaarida. Pane tähele, mis tekitab probleeme, ja kohanda keskkond vastavalt. Näiteks pane kõrgemale riiulile vanema lapse asjad ja madalale noorema lapse omad. Kui mõned mänguasjad on mõeldud neile mõlemale, siis tehke näiteks reegel, et kui üks parajasti kasutab mingit mängasja, siis teine peab ootama, kuni see riiulile tagasi pannakse. Võta appi vaibake või matt, et piiritleda isiklikku mänguala. Mängualal olevat tegevust ei tohi segada enne, kui kasutaja on asjad riiulile tagasi pannud.
Kasuta lapse kuuldes talle vajalikku sõnavara, öeldes näiteks: "Palun lõpeta! Praegu mängib sellega Juss. Oota, kuni ta on lõpetanud." Seejärel jälgi, mis edasi juhtub, ning sekku vaid sellisel juhul, kui käitumine muutub agressiivseks või füüsiliseks. Julgusta lapsi oma tundeid sõnadega kirjeldama. Ole vahendajaks, küsides lastelt kordamööda: "Kas on midagi, mida sa tahaksid öelda?" Kuula ära, kuid ära kommenteeri. Seejärel esita sama küsimus teisele lapsele. Pöördu mõlema lapse poole mitu korda, kuni nad on välja öelnud kõik, mida soovivad. Sellise rahustava vestluse käigus leitakse tihti ka lahendus.
Laksu anda või mitte?
Olen kuulnud, et lapsed tunnetavad neile seatud piire selgemalt, kui lapsevanemad neid füüsiliselt karistavad. Kas see on tõsi?
Lapsevanemad haaravad füüsilise karistamise järele enamasti siis, kui tunnevad viha. Kui vanemad võtaksid enda rahustamiseks aja maha, siis arvatavasti leiaksid nad lapse käitumise korrigeerimiseks mõne muu viisi. Füüsiline karistamine annab lapsele sõnumi, et teiste inimeste löömine on aktsepteeritav ja suured võivad lüüa väiksemaid. Laps õpib, et löömisega saab probleeme lahendada. Samuti õpib laps sind kartma. Füüsiline karistus tekitab lapses viha ja alandust, ta kas hakkab vastu või tõmbub endasse. Paljud uuringud on näidanud, et füüsiline karistamine toob kaasa agressiivset käitumist ja kiusamist.
Kuidas ohjeldada väikelast, kes tahab kõike katsuda?
Minu kõndiv väikelaps tunneb huvi absoluutselt kõige vastu ja ma leian end pidevalt karjumas "ei tohi!" ja tema käest asju ära haaramas. See omakorda viib protesti ja jonnini. Kas on olemas mingi teine tee?
Lase oma lapsel mängida ja õppida turvalises keskkonnas. Püüa mitte iga asja peale "ei" öelda. Selleks et õppida, peavad lapsed asju uurima. Kui su laps kuuleb pidevalt "ära puutu", siis ta kas kaotab uudishimu või tema tung asju katsuda tugevneb. Kui aga keegi jätab pastaka või noa madalale lauale, siis peab ta ei-sõna kuulma, samal ajal kui sa ohtliku asja kähku tema käeulatusest ära võtad. Sõna "ei" ise ja emotsioon selle taga annab sulle aega jõuda esemeni enne kui laps. Kui ta aga juba hoiab näiteks kääre käes, siis lase tal neid sinu juuresolekul veidi aega uurida ja ütle talle eseme nimi. Mõnikord rahuldub laps vaid sellega, et saab teada, kuidas huvipakkuvat asja nimetatakse.