Korduma kippuvad küsimused beebide suhtlemise kohta

Kas lutt mõjub mu lapse keelearengule halvasti?

Kui ma oma last magama panen, siis panen talle luti suhu, sest siis lõpetab ta nutmise. Olen kuulnud, et see võib põhjustada hilisemat kõne arengut. Kas see on tõsi?

Ühendkuningriigis tegutseva kõne- ja keeleteraapia kolledži (RCSLT) terapeutide sõnul võib luti regulaarne kasutamine ajal, mil laps lalisema hakkab, põhjustada kõneprobleeme, mis võivad jätkuda ka pärast lutist loobumist. Lutt ei lase lapsel harjutada häälitsuste tegemist oma huulte, keele, suu ja lõuaga ning seetõttu takistab lalisemist. Viimane on aga rääkima õppimisel üks peamisi etappe. Esimesel eluaastal, kui laps on eriti vastuvõtlik teda ümbritsevale keelele ja hakkab ka ise häälitsema, takistab lutt tema keele arengut.

Kas viipekeel toetab keele arengut?

Olen lugenud, et viipekeele õpetamine lastele võib kasuks tulla, kuna sellisel juhul saavad nad suhelda meiega veel enne, kui on võimelised rääkima. Enne kui sellega algust teen, tahan olla kindel, kas see tõesti aitab või hoopis aeglustab lapse püüdeid rääkida.

Beebile viipekeele õpetamise kasu seisneb selles, et see aitab pettunud lapsel, kes ei oska veel rääkida, mõningate viibete abil ennast mõistetavaks teha. Teisalt jällegi arvavad mõned, et viiplemine võib vähendada lapse motivatsiooni rääkida. Miski ei asenda lapse ja täiskasvanu vahelist suhtlust ja laps õpib rääkima ainult siis, kui ta kuuleb sõnu. Lapse elus figureerivad täiskasvanud peaksid olema lapsega piisavalt tuttavad, et aru saada, mida ta üritab öelda, ilma et peaks viipekeelt appi võtma. Kui siiski kasutada viipekeelt, peab sellega koos alati ka sõnad suuliselt välja ütlema.

Mis keeles peaksime kodus rääkima?

Minu abikaasa on prantslane ja mina räägin inglise keeles. Soovime väga, et meie laps omandaks mõlemad keeled, kuid me pole kindlad, kuidas seda tagada. Milline oleks parim lahendus?

Väikesed lapsed on võimelised suurema vaevata omandama iga keelt, mis nende ümber valdav on. Nii et kui soovite, et teie lapsest saaks kakskeelne laps, siis on eriti oluline, et ta puutuks kohe algusest peale kokku nii prantsuse kui ka inglise keelega. Kõige parem oleks, kui kumbki lapsevanem kasutab lapsega rääkides järjepidevalt ainult oma emakeelt. Sellisel juhul omandab laps võrdselt mõlemad keeled ja lõpuks on suuteline ka mõlemas keeles rääkima. Võib juhtuda, et laps omandab ühe keele kiiremini kui teise. Teinekord jälle võib laps keelduda rääkimast ühes või teises keeles, kuigi ta saab neist aru. See kõik ei tohiks teid siiski eemale peletada oma lapsega emakeeles rääkimisest. Aja jooksul õpib ta hindama teie jõupingutusi, mille tulemusel on tal tugev põhi mõlemas keeles.