Montessori põhimõtted
Montessori lähenemine haridusele toetub mitmele põhimõttele.
Lastel on eri eluperioodidel erinevad vajadused
Montessori avastas, et lapse areng jaguneb neljaks etapiks: 0–6, 6–12, 12–18, 18–24 eluaastat.
Paljud psühholoogid on neid arengufaase küll kirjeldanud, kuid Montessori on vastavalt neile välja töötanud meetodi ja vahendid teadmiste omandamiseks. Haridus on seeläbi saanud uue mõõtme, olles justkui "abi elamiseks" (aid to life). Toetades laste loomulikku arengut igas arenguetapis, aitame kaasa täisväärtusliku isiksuse kujunemisele. Montessori tõi välja, et iga lapse elus on teatud eriline periood, kus ta on kõige võimelisem astuma oma arengus järgmist sammu. Et lapsed saaksid oma sisemist potentsiaali maksimaalselt kasutada, on ülimalt tähtis neid õigel ajal toetada.
Lastel on eriline õppimise viis
Esimesel kuuel eluaastal haarab laps oma meelte kaudu endasse kõike, mis teda ümbritseb. See tähendab, et vastsündinu on võimeline õppima ükskõik millist keelt ja kultuuri lihtsalt tänu sellele, et ta on olemas. Seepärast soovitab Montessori lapse esimesel kuuel eluaastal haridusele erilist rõhku panna, sest siis peab laps teadmiste omandamiseks kõige vähem pingutama.
Lastel on loomupärane õpihimu
Sellest hetkest peale, kui lapsed sünnivad, püüavad nad orienteeruda ajas ja ruumis ning avastada maailma enda ümber. Nad üritavad aru saada abstraktsetest asjadest oma kogemuste kaudu. Nad on kannustatud tahtest olla iseseisvad ja tahavad leida viisi, kuidas ümbritsevate inimestega suhelda. Neil on tungiv soov asju katsuda, et aru saada, millega tegemist on. Nad vajavad aega keskendumiseks ja võimalust oma tegevusi üha uuesti ja uuesti korrata, et lihvida oma oskusi ja teadmisi. Need looduse poolt antud tungid on osa inimkonna loomupärasest käitumisest, mis viib inimest elus edasi ning aitab väikelastel areneda ja maailmas kohaneda.
Lastel on õppimiseks unikaalsed võimaluste aknad
Laste elus on perioode, mil nad on eriti vastuvõtlikud teatud asjade suhtes, mis nende ümber toimuvad. Esimese kuue eluaasta jooksul otsivad nad alateadlikult tegevusi, mis aitavad neid keele omandamisel, liigutuste koordineerimisel ja maailmast arusaamisel. Säärased tundlikkusperioodid kestavad vaid piiratud aja ja lõppevad lapse kuue aastaseks saamisel. Tundlikkusperioodid seavad ajaraami loomulikule arengule ja seetõttu paneb Montessori lähenemine erilist rõhku lapse individuaalse arengu toetamise vajadusele esimese kuue eluaasta jooksul.